PWOJÈ-A
An katografi vivan mémwa Foya
Mémoires Nomades sé an pwojè patrimwannyal « Comité Devoir de Mémoire » ka pòté épi SERMAC, Sèvis Minisipal Aksyon Kiltirèl Vil Foya. Vokasyon-li : répétoryé, katografyé épi rakonté sit a karaktè memoryèl Vil-la, sé léspè-tala ki pòté an istwè kolektif, sé souvan istwè sé pa rakonté adan rétsi prensipal-la.
Pou démaré, parkou-a ka prézanté an prèmyé sit memoryèl djélkonk : Plas 22 Mé Trénèl, sib é fason d'aboli sklavaj an Matnik, koté wèv Khokho RENÉ-CORAIL ka twouvé-i. Mémoires Nomades fè pou kontinié grandi : chak nouvo sit memoryèl ka rich an kat vivan a mémwa Foya.
Vizièl pin katografik-la enspiré di pies « Vies-âges MARCARAÎMON » Christophe MERT.
Poukisa atjèlman ?
Pas transmèt mémwa-tala sé an ijans édikatif épi politik, épi pas nimérik-la ka pèmèt yo touché sa stèl-la pa pé fè i tou sèl : dyaspora-a, jenn-yo, vizitè étranjé, chèrchè. Anlè Foya, di-zenn léspè ka pòté istwè-yo an silans, sé tan ba yo lapawòl atjèlman.
An mémwa ki ka pèd ansanm épi témwen-yo
San sipò modèn, vidéyo, son, parkou mobil, sé rétsi-tala ka transmèt an pawòl ni risk pou yo pèd. Mémoires Nomades ka fiksé sé témwannaj-tala, ka rann-yo aksésib touléz, dépi nenpòtki koté, é ka transmèt-yo bay sé jénerasyon ki pa konnèt sé akté konba memoryèl XX syèk-la.
Nimérik-la pou ouvè, pataj, rèyonné
Sit-la miltileng dépi i démaré, fwansé, kréyòl, anglé, panyòl, pou ank an kréyòl-la kon lang mémwa épi ouvè pwojè-a bay piblik karayib, èksaganal, anglofòn épi panyolofòn. Vizitè-a, kit i sé Foyalé, Matnitjé, krwazyérist, ultramaren dyaspora osnon kolejyen ka pwofésè enstrui, ka twouvé an pòt antré nimérik strikturé alé asou patrimwann-tala.
Une civilisation qui s'avère incapable de résoudre les problèmes que suscite son fonctionnement est une civilisation décadente.